' Report Police Community '

“RELATORIU PESKIZASAUN”

POLISIAMENTU KOMUNITARIU:
Analiza vizaun, konseitu, estratezia & formatu edukasaun ninia
-------------------------------------------------------------------
Peskizador:Aniceto Guro-Berteni Neves
I. OBJETIVU-SIRA 
1). Objetivu-Jeral:
Atu dezenvolve kumpriendesaun Polisiamentu iha komunidade hodi atende vizaun-sira atu garantia povu moris ho hakmatek, mori livre husi tauk, osi ameasa, moris ho neon-metin iha ambiente ida ne'ebe mak estabel no progresivu tuir vizaun dezemvolvimentu nasional ba tinan 2020. 
  
2). Objetivu-espesifiku: 
  1.  Atu dezenvolve konseitu-sira mak relasiona ho Polisiamentu Komunitariu hosi aspeitu teoria, konseitu no pratika tuir vizaun politika nasional seguransa.
  2.  Atu halo analiza ba rezime, modalidadi no gap sira mak existi relasiona ho Polisiamentu Komunitariu. 
  3.  Atu halo review (revizaun) ba materia-sira mak existi relasiona ho kurikulu formasaun espesifiku iha area Polisiamentu Komunitariu ba ofisiais sira 
  4.  Husi dezenvolvimentu konseitu-sira, analiza no review ba materia mak existi hamosu rekomendasaun sira konaba estratrezia no formatu edukasaun iha area Polisiamentu Komunitariu.  
  5.  Atu aplika materia ho kurikulu Polisiamentu Komunitariu iha programa formasaun ba ofisiais-sira iha Akademia Polisia Nasional no estasaun Polisia Nasional TL iha distritu no subdistritu-sira hotu iha Timor-Leste.

 
II. APLIKASAUN  MANEIRA (METODU) PESKIZA NIAN
 Atu determina finalidadi peskiza ne’e tuir objetivu lo-lo’os, metodu ne’ebe aplika mak hanesan tuir mai ne’e:
  1.  Asesmentu no halibur-dadus; Asesmentu ida ne’e hala’o liuhosi diskusaun, husu idea, intrevista-sira mak hala’o ba komandante, ofisiais no elementu Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL), liu-liu husi Dirasaun Polisiamentu Komunitariu iha Kuartel Jeral, estasaun distrital, sub-distrital no postu Polisiamentu Komunitariu iha Suco sira Timor-Leste. Lokasaun asesmentu ida ne’e hala’o iha Dili, Ermera, Baucau, Lautem, Aileu, Ainaro, Maunfahe. Kuaze ema hamutuk nain 20 mak involve iha prosesu asesmentu ne’e liuhusi husu no fo informasaun, input no sujestaun-sira relasiona ho Polisiamentu Komunitariu nian. Sira ne’ebe husu informasaun mai husi membru Team-Leader ITA BA PAZ no staff Asosiasaun HAK.
  2.  Review dadus; Iha estudu ne’e mos halibur informasaun no dokumentu sira ne'ebe mai husi Akademia Polisia Nasional TL, Dirasaun Nasional Polisiamentu Komunitariu no Dirasaun Nasional Rekursu Humanus iha Kuatel Jeral PNTL, Sekretariu Estadu Asunto Seguransa, Grupu Servisu Revizaun Seitor Seguransa-UNMIT, Relatoriu Evaluasaun Atividade Treinamentu Polisia Nasional husi Asosiasaun HAK, Rezultadu workshop rezional iha Denpasar Bali organiza husi ACTION Asia no Asosiasaun HAK inklui dokumentu sira mak husi internet. Tipu informasaun no dokumentu-sira bele haree iha aneksu konaba lista dokumentu ninian iha relatoriu nee;
  3.  Aprezentasaun & diskusaun; Depois halo tiha review ba informasaun no dokumentu sira mak halo aprezentasaun ba sira ne’ebe involve iha prosesu estudu konsultativu ne’e. Kuaze maioria husi sira partisipa iha diskusaun ne’e inklui ema sira mak identifika iha potensialidadi no kuinesementu ba area Polisiamentu Komunitariu. Aprezentasaun no diskusaun hala’o ho etapa-rua. Primeiru aprezentasaun internal ne’ebe involve deit figura husi ne’ebe involve iha husu informasaun ba fontes-sira. No aprezentasaun segundu sei hal’ao liuhusi involve autoridade Polisia, Akademista, no reprezentante husi Sosiedade sivil-ONG-sira;
  4.  Analiza no Hakerek; Husi aprezentasaun no diskusaun sira mak hala’o, halo kedas analiza-klean hodi hakerek relatoriu ida ne’e. Kontiudu relatoriu ida ne’e mak analiza ba konseitu ho teoria-sira mak relevante, materia-sira no rekomendasaun-sira.
  5.  Printing; Depois remata halo analiza no hakerek, relatoriu ne’e printing kedas hodi hato’o relatoriu ba suporta-nain prinsipal mak ACTION Asia no Asosiasaun HAK. Nune-mos ba konstituenti prinsipal husi Peskizasaun ida ne’e mak Komando Komandante Jeral Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) 
 
III. REZULTADU PRE-LIMINARIU 
  
1.1. Analiza Vizaun-sira:
    Hanesan definidu iha rezime legal instituisaun seguransa estadu nian katak Polisiamentu Komunitariu nudar konjenti integradu ida husi Polisia Nasional TL ne’ebe tuir vizaun Politika Nasional Seguransa nian, atu:
  • Garantia povu moris hakmatek, livre husi tauk no ameasa-sira, moris diak/prospriedidade iha ambiente ida ne’ebe estabel (husi aspeitu teoria konflitu ninian, formulasaun vizaun ida ne’e nudar nesesidade baziku umanistiku ne’ebe pertensi ba direitus sidadaun idak-idak ninian)
  • Vizaun hirak ne’ebe tuir interese-sira nasional atu defende, no garantia soverania, liberdadi, paz, moris-diak ba ema hotu, estadu do direitu, promove dezenvolvimentu sustentabel, seguransa no estabilizasaun iha level rezional no internasional (liuhusi difini interese nasional, nune ita bele identifika orgaun no komponenti sira mak iha pozisaun atu defende no garantia hodi hakonu nesesidade-sira leten (hare’e kontinum ne’ebe dezenvolve iha peskiza ne’e)!  
2. Analiza ba Konseitu & Dezenvolvimentu

a) Universalidadi: Konseitu, Istoria & Dezenvolvimentu;
  • Polisiamentu komunitariu nudar modelu fo seguransa ba moris komunidade iha sosiedadi modernu siviku no demokrasia.
  • Konseitu polisiamentu komunitariu nudar-mos maneira ida hodi adapta servisu polisial tuir mudansa iha sosiedade.
  • Polisiamentu komunitariu mos nudar transformasaun ida ba paradigma servisu polisial ne’ebe reativu no konvensional ba iha paradigma pro-ativu no buka apoiu husi komunidade nudar kontituenti prinsipal ida.
  • Ho lian-badak katak Polisiamentu Komunitariu orienta liu servisu polisial hanesan parseitu no aplika modelu servisu resolve problema.
Iha modelu oin-oin konaba Polisiamentu Komunitariu. Modelu hirak ne’e mak Modelu servisu polisial ida ne’ebe mak bolu naran:
  • Polisiamentu ne’ebe orienta ba Komunidade (Community Oriented Policing)
  • Polisiamentu orienta ba Komunidadi no Visinu (Community Based Policing no Neighbourhood Policing).
  • No, ikus popular ho naran Polisiamentu Komunitariu (Community Policing). Refere ba dokumentu prinsipal konaba papel Polisiamentu Komunitariu-PNTL nian. 
Iha analiza ne’e hakarak afirma katak husi modelu hirak ne’e importansia liu mak  konseitu Polisiamentu Komunitariu tuir karakteristiku, interese no nesesidade komunidade ninian.

Husi aspeitu instituisaun, polisiamentu komunitariu intende tuir: 
  • Matenek ida naran Charles Reith iha livru “The Blind Eye of History” deskrebe tiha ona funsaun obrigatoriu ne’ebe forma ho eskalaun to’o iha institusionalizasaun ba ordem publiku ne’ebe aseita-hamutuk.
  • Matenek ida seluk John Done (1580), nudar filsuf ida hakerek tiha ona konaba esperiensia forma organizasaun sosial ne’ebe hala’o papel kontrolu, no iha tempu neba hakbelar iha unidadi sosial kiik-sira iha ambiente publiku. Idea John Done ne’e influensia ordem sira konaba seguransa komun (sosial) “konaba saida mak regula moris komunidade ninian (John Done refere ba Imperium Inglatera)
  • Tuir kustume no fiar tradisional ninian, uluk to’o tempu agora mos sei institusionaliza mekanismu sira hanesan:tesi-lia, multa, juramentu, nst 
  • Ida ne’e hatudu sintidu konaba realidadi existensia ordem sosial ne’ebe exizti no institusionalmente uza nudar dalan ida regula moris komun sosiedade ninian.
  • Ida ne’e hatudu sintidu/signifikasaun konaba kustume no adat-tradisionais nian mak nudar mekanizmu atu atende ba aktu krimini no problema-sira husi komunidade rasik  ho independenti. Ho lian-badak katak existensia atendementu ba aktu kriminalidadi/problema iha nivel infra-estrutura. 
Husi aspeitu sosiolojia ninian, hanesan aseitasaun komun katak aktu krimi laiha tipu sosiedadi ida mak aseita.Tamba ne’e kuandu aktu krimi ruma akontese ka konflitu ka violensia akontese sempre hamosu reasaun husi komunidade rasik. Embora reasaun mai husi instituisaun sosial, legal no politiku-balun iha enkuandramentu estadu ninian.
 Kondisaun no situasaun ida nune mak, iha estudu sosiolojia ninian, kuinese ho naran sistema hakbit lei-sira ne’ebe laten no nonok (The Hidden And Latent Law Enforcement System).


“ Signifika katak maske la-legalmente tau komunidadi ninia knar, maibe ho espontania elementu komunidadi ida bele halo reasaun hasoru aktu krimi ruma, problema ruma, konflitu ka violensia ruma ne’ebe akontese no afeita ba sira ninia vida moris pesoal ka grupu. La presiza hein autoridadi seguransa tamba ho distansia oras deit bele lori konsekwensia negativu ida klean no bo’ot”
Ho dimensaun ida ne’e, funsaun polisiamentu ninian kompostu husi servisu-sira mak ho evolusaun ida bele lori konsiensia no neon-metin katak:
 
…. iha tempu ida komunidade ho voluntariamente institusionaliza servisu prevensaun krimi, garantia seguransa, transforma konflitu violensia no hari’i paz liuhusi familia, unidadi sosial no mekanizmu local sira ba resolve problema inklui atendementu ba aktu krimi minor-sira……”
Funsaun polisiamentu komunitariu ninian sai pertensi ba papel lider tradisional no autoridade komunitariu formal sira inklui membru komunidadi rasik. Signifika katak maneira atu resolve problema ne’ebe afeta vida moris komunidadi ninian bele akontese iha unidadi ki’ik-oan sira mak hanesan individu-sira, unidadi familia, bairo, aldeia no Suco-sira hotu.
Papel Polisiamentu Komunitariu nudar instrumentu komplementar deit, liuhusi relasaun SUBJETU-SUJEITU & LAOS SUBJETU - OBJETU
 
b) Analiza ba Dezenvolvimentu-sira; 
- Kriasaun Polisiamentu Komunitariu agora dauk-dauk iha mundu rai-klaran mai husi polisiamentu iha rai Japaun, depois dezenvolve iha Singapura no husi rai Estadu Unidus da Amerika (EUA) ne’ebe agora dezenvolve iha nasaun barak. Inklui Timor-Leste.
- Maske nune, aplikasaun modelu polisiamentu komunitariu hirak ne’e nafatin dezenvolve tuir karakteristiku no kultura sosiedadi iha nasaun idak-idak.
- Formasaun Polisia Metropolitania iha sidadi Londres-1829 husi Sir Robert Peel, konsidera nudar etapa primeiru hahu forma organizasaun Polisia modernu-sira
 
Husi sidade Londres, dezenvolvimentu ida maka’s hala’o iha EUA. Depois forma tiha Polisia iha Londres, sidadi barak iha EUA kumesa forma sira ninia organizasaun polisial. Sidadi hirak ne’e tuir ijemplu polisia iha Londres nian. Iha dezenvolvimentu ida ne’e, ho evolusaun ida polisia sai do’ok tiha husi komunidade iha siklu XX, enkuantu mosu konflitu bo’ot ida entre polisia ho komundade iha fatin barak iha EUA ninian. Iha razaun 6 (ne’en) ne’ebe lidera polisia ho komunidade ninia relasaun sai do’ok ba malu:
  1. Movimentu reforma governasaun ne’ebe hahu iha tinan 1930 nia laran ne’ebe guvernu hakarak afirma kompetensia polisia nian regulariza ho lei-sira.
  2. Movimentu profesionalizmu polisia ne’ebe sai kauza ba izolasaun polisia hosi komunidade ne’ebe sira servi-ba  
  3. Movimentu anti-korupsaun ne’ebe hamosu politika konaba deliberasaun servisu polisial ne’ebe sempre muda husi fatin ida ba fatin seluk.
  4. Politika sentralistiku (ordem komandu) ne’ebe kesi membru polsial ho prosedimentu no estandar operasaun sira mak determina iha Guvernu sentral.
  5. Hasa’e numeru karu (kareta) sira ne’ebe uza hodi hala’o servisu hanesan patroilamentu hodi hakuran atividade polisia lao-ain husi povu ida ba povu ida ka husi uma ida ba uma seluk. Polisia nia relasaun sai do’ok husi komunidade, polisia sai la kuinese didiak komunidade ne’ebe sira atu servi-ba
  6. Dezenvolvimentu instrumentu komunikasaun no tenolojia polisiamentu ninian ho tenolojia informasaun, komputador lori hado’ok polisia husi komunidade-mos.    
 Refleta ba esperiensia Polisiamentu iha EUA ne’e, aplika estratezia tolu (3), mak tuir mai ne’e:
  1. halo polisiamentu liuhusi knar-sira halo patroilamentu prevensaun (preventive patrol), 
  2. liuhusi servisu halo reasaun imediata ba lokasaun (quick responds) no; etapa
  3.  investigasaun ba aktu krimi (follow up investigation).  

     Maibe iha realidadi modelu tradisional ne’e labele hakuran numeru krimi-sira iha komunidadi1. Akumulasaun husi modelu ho etapa tolu ne’e lori mudansa ida ne’ebe halo polisia ho komunidade sai dook-malu, numeru aktu krimi bo’ot/aumenta husi tempu ba tempu no polisia sira hasoru oposaun maka’as mai husi komunidadi rasik.

    Tamba ne’e prezia difini estratezia foun ida ne’ebe knar prevene aktu krimi laos deit responsabilidade polisia nian maibe responsabilidadi koletivu.
     
    Liuhusi estudu-1973 iha EUA konsege identifika gap ho rekomendasaun-sira hanesan tuir mai ne’e: 
    1. Estudu konaba Patroilamentu sidade Kansas (The Kansas City Preventive Patrol Study), 1973. Konkluzaun husi estdudu ne’e hatudu katak patroilamentu kahur-malu (random) iha ninia efeitu mak ki’ik ba krimi. Fokus estudu ne’e konaba nesesidade atu utiliza tempu membru polisia sira mak livre ka hela iha uma (depois sai husi servisu). Katak kuandu membru polisia ida fila husi servisu fatin presiza kria amizade ho vizinhu sira ho aproximasaun oin-oin;
    2. Estudu konaba Tempu responde ba Sidadi Kansas; Estudu ne’e halo evaluasaun ba importansia husi reasaun imediata iha lokasaun. Husi estudu ne’e hetan katak 1) Komunidadi (liu-liu sira ne’ebe sai vitima) sempre adia hato’o relatoriu konaba krimi ida iha edifisiu polisia, 2) Nunka ita hetan autor ba aktu krimi ruma iha lokasaun wainhira ofisiais polisia sira mai iha lokasaun, 3) Komunidade la preukupa kuandu polisia tarde mosu iha lokasaun tamba razaun ruma. Iha estudu ne’e konklui katak liuhusi parseira ho komunidade mak sei tulun polisia hetan informasaun husi komunidade, polisia sei bele hatene/kuinese espetasaun sira husi komunidade relasiona ho servisu polisia nian, no jestaun konaba mutasaun polisia nian tenki hanoin didiak;
    3.  Konseitu Polisiamentu ba Problema (Problem-oriented Policing concept);
      Konseitu ida ne’e introduz husi Prof. Herman Goldstein iha tinan 1979. Konseitu ne’e hahu ho asumsaun katak krimi ida hanesan ho zeilu-fatuk/vulkanu ne’ebe iha ninia okos iha problema-sira ho ninia abut-sira. Konseitu ida ne’e propoin ba polisia atu halo analiza ba krimi, responde husi krimi ninia abut bele halakon aktu krimi sira ne’ebe akontese beibeik. Konseitu ida ne’e propoin metodu/maneira responde ba krimi ne’ebe reativu ba pro-ativu liuhusi atende problema nia abut.
      Hanesan-mos adopta ka uza iha Polisiamentu Komunitariu iha Timor-Leste. Metodu/maneira responde ba aktu krimi mak modelu SARA (Scanning = Hare’e didiak, Analysis = halo analiza, Response = responde and Assess = asesmentu).
      Modelu ida fali mak bolu naran Krimi trianglu (Crime Triangle), katak halo analiza ba ema/komunidade ne’ebe sai vitima, ba lokasaun no ba autor/suspeitu ne’e rasik. Ho modelu ne’e polisia sira sai analizador ba krimi no ida ne’e importante ba organizasaun polisia-sira;
       
      Polisiamentu Komunitariu primeiru-vez hahu dezenvolve depois hala’o tiha estudu ida konaba Polisiamentu ida Orienta ba Komunidadi iha sidadi San Diego, EUA. Liuhosi estudu ida ne’e hodi halo introdusaun ba konseitu “beat profiling”. Katak membru polisial ne’ebe hala’o knar iha bairo-sira hamutuk ho membru komunidade ne’e rasik apriende topografia, demografia no istoria konaba situasaun seguransa no ordem-publiku komunidade ninian. Membru-sira ne’e iha liberdade atu determina patroilamentu tuir kondisaun real no tuir espetasaun komunidadi ninian. Ne’e katak, importante ba membru polisia sira atu hetan apoiu husi komunidade sira.
        
     Husi estudu hirak ne’e hamosu konkluzasaun ida katak “polisia tenki sai parseiru no servisu hamutuk ho komunidade. No, uza aproximasaun resolve problema hamutuk ho komunidade enkuantu hakarak sesesu halo manutensaun ba moris seguru no ordem publiku nian”. Rezultadu estudu hirak ne’e sai refensia prinsipal ba dezenvolvimentu konseitu Polisiamentu Komunitariu iha EUA ho nasaun sira seluk no agora iha Timor-Leste;
 Iha Timor-Leste, servisu polisiamentu komunitariu nudar kontinjenti integradu ho papel Polisia Nasional TL ne’ebe iha ninia misaun fo salva-guarda ba seguransa no estabilidade interna povu Timor-Leste. Modalidade ida ne’e bazeia ba Konsituisaun RDTL artigu 147;  

“katak polisia sei defende legalidade demokratiku no garantia seguransa internal, prevene krime ho respeitu direitus humanus. Papel Protesaun Komunitariu pertensi ba iha knar Polisia Nasional TL nian no definidu nudar parte husi kontinjenti-jeral PNTL iha Timor-Leste”.

Dekretu Lei numeru 08/2004, iha artigu 2 08/2004, ne’ebe fo kompetensia ba Polisia Nasional TL atu hala’o sira ninia knar no kompetensia atu garantia manutensaun ordem publiku, seguransa no paz tuir artigu 2, pontu 2. a, c no d.
Kestaun Prevensaun Krimi, mantein ordem publiku, seguransa no paz sai misaun importante ba instituisaun Polisia Nasional TL, hanesan tuir mai ne’e:
  • Publika papel no misaun Polisia Nasional TL nian ba komunidade
  • Atu mantein paz no ordem publiku iha kolaborasaun ho estrutura komunitariu no populasaun lokal
  • Atu prevene akontesementu aktu krime, transgression no asaun kontrariu seluk hasoru lei
  • Atu prevene asset publiku, propriedade-sira no fatin estratezia importante-sira
  •  Halo investigasaun ba krime relasiona ho atividade krime
  • Atu proteze embaxada-sira, konsultadu no fatin-sira seluk ne’ebe okupa husi konvensaun internasional-sira
  • Atu kontrola ezekusaun provizaun legal-sira relasiona ho uza, hatama, transporta no hatama-armas, amunisi, explosive, subtansia kimiku, venenu no seluk-seluk tan ne’ebe perigozu ba publiku
  • Atu garantia obendensia tuir dispozisaun legal ne’ebe maneza/governa enkontru publiku-sira ninia performansia;
  •  Atu performa knar sira seluk ne’ebe tama iha area misaun Unidade Protesaun Komunitariu ninian
Simplesmente, Polisiamentu komunitariu tuir rezime legal mak atu: 
  • Estabelese intendementu prinsipal knar no papel polisia ninian iha responsabilidade komunidadi ninian, hodi
  • Halo prevensaun ba krimi,
  • Hamenus risku ba krimi,
  • Halakon tauk ba krime,
  • Resolve problema,
  • Haburas kualidade moris komunidade ninian,
  • Hakbit kooperasaun-servisu hamutuk,
  • Hari’i konfiansa no fasilita komprimisiu entre parte sira iha komunidadi ninia le’et